Mul on kaks bokserit – Kenci (4,5-aastane tiigrikarva) ja Pepi (1,5-aastane kollane). Kenciga käime hobi korras kaks korda nädalas agility-trennis ning vahetevahel satume ka võistlema. Pepiga avastame rallikuulekuse maailma ning loodame tulevikus häid tulemusi näitustelt.
Kenci on minu esimene koer ja kõik oma teadmised olen saanud just temaga tegelemise käigus. Kenciga katsetasime alguses väga palju erinevaid toite ja otsisime kaua sobivat. 2,5 aastaselt tekkis Kencil äge soolepõletik ning arst määras ta ravitoidule – hüdrolüüsitud valguga toidule. Alguses kasutasime arsti ettekirjutusel küll ühe teise kaubamärgi ravitoitu, kuid pärast SPECIFIC CDD-HY toidu proovimist oli selge, et oleme leidnud selle õige. Toit maitseb Kencile väga, ei ole liiga rammus, et tekiksid kaaluprobleemid ja kõht pole pärast sellele üleminekut kordagi tõsisemalt muret valmistanud. Lisaks on krõbinad piisavalt väikesed ja maitsvad, et neid jalutuskäigul maiusena kasutada. Praeguseks on Kenci SPECIFICu toitu söönud umbes kaks aastat ja kindlasti ei plaani me seda vahetada.
Sageli täidan ka Pepi kausi SPECIFICu CDD-HY krõbinatega. Toit maitseb talle, on kergesti seeditav ja omastatav. Pepi puhul on väga hästi aru saada, kui palju paremini SPECIFICu toit „ära kasutatakse“. Kui ta sööb oma tavatoitu, on väljaheidete kogused 2-3 korda suuremad kui SPECIFICu krõbinate söömise järel. Seetõttu on ka vajalikud päevased toidukogused SPECIFICu CDD-HY toidul palju väiksemad ja reaalne kulu SPECIFICu CDD-HY toidule on tegelikult sama, mis tavatoidule.
Kui väsitavamate trenni- või matkapäevade järel on näha, et koer vajab rohkem energiat, lisan krõbinatele kodutoitu (erinevad pudrud, keedetud veiseliha või muud süsivesikute- ja valgurikkamad lisandid). Alati on meil kapis olemas ka SPECIFICu konservid – nendeks puhkudeks, kui tekib eriline maiustamise soov.