Kuidas oma vananeva sõbra eest hoolt kanda?
01.11.2022
Looma vanus sõltub looma suurusest. Väikseid koeri loetakse eakaks alates 8. eluaastast, keskmisi 7-ndast, suuri 6-ndast ning ülisuuri juba 5-ndast eluaastast. Kasside puhul peetakse eakaks 8-aastaseid ja vanemaid karvapalle. Seda on oluline teada, kuna vanemad loomad vajavad noorematega võrreldes mõnevõrra teistsugust hoolitsust.
Sageli arvatakse, et ealised muutused on paratamatud. Peetakse normaalseks, et vanematel loomadel on jäigad liigesed ja nad väsivad kiiremini. Tegelikult võib vähese liikumise taga peituda valulik liigesehaigus, mistõttu ei tahagi ta enam pikematel jalutuskäikudel käia. Koera väsimist võib põhjustada ka südamehaigus või ülekaal. Mälu halvenemist, hajameelsust ja muid seniilsusega seotud käitumismustreid ei saa samuti normaalseks vanusega kaasnevaks muutuseks pidada.
Kõigi eeltoodud probleemide puhul saate oma looma aidata. Liigeste valulikkust saab leevendada spetsiaalsete täiendsöötade ning vajadusel ka valuvaigistitega. Synoquin EFA kvaliteetset täiendsööta on kasutatud ja testitud juba üle kümne aasta ning selle toime kliiniliselt tõestatud.
Kaalu saab kontrolli all hoida selleks sobilike toitudega. Väga heaks tasakaalustatud toiduks eakatele loomadele on SPECIFIC FGD ja CGD kuivtoidud, lisaks FGW ning CGW konservid. Nende koostis on hoolikalt välja töötatud vanemate loomade vajadusi silmas pidades.
Ka seniilsuse vastu on olemas tõhus täiendsööt. Aktivait kapslid toimivad tõhusalt mäluprobleemide korral ja aitavad teie lemmikule taas selgust tuua.
Normaalsete vanusega kaasnevate muutuste alla võib liigitada naha elastsuse vähenemise, paksenenud käpapadjandid, hapramad küüned ja hallineva koonu. Vananedes suureneb rasvaprotsent, väheneb lihasmass ning võib halveneda nägemine ja kuulmine. Samuti ei talu loomad vananedes enam nii hästi külma ega palavat ilma kui varem.
Mida saan veel teha?
Oluline on teda jälgida ning märgata, kui midagi on tema juures teisiti kui varem. Kindlasti tasuks käia ka regulaarses tervisekontrollis. Terve täiskasvanud loomaga soovitatakse kliinikus käia kord aastas, eakad loomad võiksid kliinikus käia kaks korda aastas. Vanematel loomadel esineb sagedamini liigese- ja südamehaigusi, kuseteede häireid, maksahaigusi, suhkruhaigust ning kasvajaid.
Kindlasti tasuks loomaarstiga ühendust võtta, kui esinevad sümptomid nagu kiire kehakaalu langus, märgatav isu vähenemine või suurenemine, kõhulahtisus või -kinnisus, oksendamine, pidev janu ja urineerimine, kiire väsimine, köha, muhud looma kehal.
Kuna loomade ainevahetus aeglustub vanusega, tuleks toit ülekaalu ennetamiseks asendada eakatele loomadele mõeldud toiduga. Spetsiaalsetes toitudes on vähendatud valgu, fosfori ja naatriumi sisaldus, mis vähendab koormust neerudele. Suure bioloogilise väärtusega valgud tagavad loomale piisava asendamatute aminohapete koguse. Suurendatud on ka kiudainesisaldust, mis soodustab seedetrakti tööd. Toiduvahetus tuleb kindlasti teha aeglaselt, uut toitu vana sisse segades, suurendades järk-järgult uue toidu osakaalu.
Unustada ei tohiks ka looma hammaste seisukorda. Suust tulev paha lõhn ei ole kindlasti normaalne ning võib viidata tõsistele probleemidele. Hambakivi tekitab igemepõletikku ja bakterid pääsevad vereringesse, mis võib kahjustada siseorganeid, nagu näiteks südant.
Kuna vanusega kipub karv pulstuma, kammige oma lemmikut regulaarselt. Lisaks karvahooldusele on see hea võimalus avastada algavaid nahaprobleeme või kasvajaid. Samuti aitab see teil oma loomaga head kontakti säilitada ja pakub talle hellust.
